Home > 2. Motivatsioon > Kaasaegsed teooriad > Käitumise mõjutamine

 
 
 

Käitumise mõjutamine

Organisatsioonilise käitumise mõjutamise aluseks on idee, et käitumine sõltub tagajärgedest. Seega juhid saavad kontrollida või vähemalt mõjutada töötajate käitumist tagajärgedega manipuleerides.
Tagajärje seadus ütleb, et inimene kordab meeldivate tagajärgedega tegevust ja ei korda ebameeldivate tagajärgedega tegevust.

Tagajärje seadus tuleb õppimisteooriast, mis väidab, et õpitakse paremini meeldivas keskkonnas. Inimesed võivad õppida teisi jälgides ja millestki rääkides, samuti ka läbi otseste kogemuste. Näiteks, palju sellest, mida me oleme õppinud, tuleb mudelite jälgimisest - vanemad, õpetajad, kolleegid, televisioon ja kino jne. Seda nägemust, et me mitte alati ei õpi ainult oma kogemuse kaudu, vaid ka teisi jälgides, nimetatakse sotsiaalse õppimise teooriaks. Inimesed reageerivad vastavalt sellele, kuidas nad tajuvad ja määratlevad tagajärgi.

Kuna õppimine toimub ametikohal sama hästi kui enne seda, peavad juhid hoolitsema selle eest, kuidas nad saaksid töötajaid õpetada käituma organisatsioonile kõige kasulikumalt. Seega, juhid sageli püüavad vormida inimesi juhtides nende õppimist. Seda protsessi nimetatakse käitumise vormimiseks. Käitumist kujundatakse süstemaatiliselt kinnistades iga edukat sammu, mis viib inimese lähemale soovitule.


Kinnistamise teooria väidab, et käitumine on väliselt põhjustatud. See, mis kontrollib käitumist, on kinnistused, tagajärjed, mis järgnevad vahetult, suurendavad tõenäosust, et käitumist korratakse. Niisiis, kinnistamise teoreetikud väidavad, et käitumine on funktsioon oma tagajärgedest. Positiivne kinnistamine annab soovitud tagajärjed, mis julgustab käitumist kordama. Negatiivse kinnistamine ilmneb, kui osutatakse negatiivsetele tagajärgedele, mida saab ära hoida sobivalt käitudes. Näiteks kaitsevahendid hoiavad ära tööõnnetused. Karistamine on negatiivne tagajärg ebasoovitava käitumise korral, et seda ei korrataks. Kustutamine on oluliste positiivsete tagajärgede kõrvaldamine mittesoovitud käitumise korral.
Kinnistamise teooria ignoreerib selliseid faktoreid, nagu eesmärgid, ootused ja vajadused. Fookuses on vaid see, mis juhtub inimesega ühe või tegevuse korral.
B.F. Skinneri kinnistamise teooriat võib seletada järgmiselt: inimesed käituvad kõige tõenäolisemalt soovitud viisil, kui sellist käitumist hüvitatakse; need hüvitused on kõige efektiivsemad siis, kui need järgnevad vahetult soovitud tulemusele ja käitumist, mida ei hüvitata või karistatakse, korratakse vähem tõenäoliselt.
Tõendid osutavad, et kinnistamine on kahtlemata tähtsa mõjuga töökäitumistes, kuid see ei ole ainus selgitus erinevustele töötajate motivatsioonis.

 

 

English site Title