Avaleht > 3. Individuaalne ja isikutevaheline käitumine > Konfliktid

 
 
 

Konfliktid

Organisatsiooni liikmetena peavad inimesed töötama üheskoos ja omavahel suhtlema. Paljudes küsimustes ollakse aga erinevatel seisukohtadel. Oma arvamuste kaitsmisel käituvad inimesed erinevalt: üks teeb seda ägedalt ja teravas toonis, teine tasakaalukalt ja argumenteeritult. Ideaalsel juhul on inimeste vahelistes suhetes kooskõla, tegelikkuses aga kogetakse midagi muud. Iga töösuhe võib olla mingil määral konflikti allikaks. See, kas konflikt muutub vastastikuseks hävitamiseks, teise poole allasurumiseks või on hoopis edasiviiv, oleneb suurel määral vastastikusest suhtumisest.

Konflikti olemus

Konflikt on inimestevahelises suhetes ja tööalases tegevuses loomulik nähtus. Konflikti puhul on kaks või enam osapoolt üksteise suhtes vastastikustel seisukohtadel. Töökonflikti tekkepõhjuseks võib olla rahulolematus organisatsiooni eesmärkide või nende saavutamise viisidega. Kui üks töötajatest arvab, et firma suudab turul püsida ainult tänu oma konkurentide "allaneelamisele" ja tegevuse laiendamisele, kuid teise arvates on see kindel tee pankrotile, on töötajatel erinev ettekujutus nii firma eesmärkidest kui nende saavutamise teedest. Seetõttu on niisugust konflikti eriti raske lahendada, kuid see on võimalik. Tulemus oleneb suurel määral vaidlevatest isiksustest ja nende oskusest argumenteerida oma seisukohti. Organisatsioonides on konfliktid vältimatud, sest seal põrkuvad kokku erinevad huvid. Mõnel juhul võib konflikt kasvada väga ulatuslikuks. Konfliktidega paremaks toimetulekuks peab juht oskama neid analüüsida ja leida võimalike lahendusvariantide hulgast sobivaima.

 Vaata slaide: Konfliktid organisatsioonis

Alateemad

 

 

Organisatsioon ja juhtimine