Avaleht > 3. Individuaalne ja isikutevaheline käitumine > Konfliktid > Konfliktide lahendamine

 
 
 

Konfliktide lahendamine

Konflikti võimalikud väljundid on:

1) kaotaja-võitja (üks osapool kaotab, teine võidab)
2) võitja-kaotaja (üks osapool võidab, teine kaotab)
3) kaotaja-kaotaja (mõlemad kaotavad)
4) võitja-võitja (mõlemad võidavad)

Joonis. Konflikti väljundid

 Konfliktide väljundid on osalejate taotluste ja strateegiate tulemuseks. Näiteks võib üks osapool taotleda väljundit "kaotaja-võitja", sest talle tundub kaotaja roll kasulikum. Selle põhjuseks võib olla hirm teise poole hilisema kättemaksu ees või lootus, et teine pool võib tulevikus samaga vastata. Teisel äärmuslikul juhul soovib üks osapool "võitja-kaotaja" väljundit, sest ta on kindel, et võib edukas olla ainult teise arvel.
Konfliktidega toimetulekuks on oluline valida õige strateegia ja konflikti lahendamise võte.

Konfliktide lahendamise strateegiad

Konfliktide lahendamisel kasutatakse viit erinevat strateegiat:

  1. Vältimine - füüsiline või vaimne tagasitõmbumine, püüd jääda kõigis probleemides neutraalseks. Sobib tühiste konfliktide puhul või kõrgelekruvitud emotsioonide jahutamiseks.
  2. Kohandumine - teise poole vajadused ja huvid paigutatakse oma vajadustest kõrgemale, et saavutada näilist harmooniat. Sobib juhul, kui vaidluse lõpptulemus pole väärt heade suhete katkemist või kui oma huvidest taganemine loob eelduse hilisemaks suuremaks eduks.
  3. Võitlus - võidu saavutamine jõuvõtetega. Võitleja rollis olija on kindel oma õiguses ja ta on valmis kasutama oma võimu teise poole huvide mahasurumiseks. Juhid kasutavad seda, kui ebapopulaarseid otsuseid on vaja kiiresti vastu võtta ja ellu viia.
  4. Kompromiss - mõlemad  pooled annavad järele, et saavutada üksmeelt. Kompromiss on optimaalne strateegia juhul, kui osapooled on enamvähem võrdse võimuga, kui tuleb kiiresti kokkuleppele jõuda või kui parema tulemuse saavutamiseks on soovitav jõuda ajutisele vahekokkuleppele.
  5. Koostöö probleemi lahendamisel on lõpliku lahenduse leidmine "võitja - võitja" mudeli järgi. Mõlemad osapooled püüavad arvestada ja rahuldada teise poole huvisid. Avameelselt ja ausalt arutatakse läbi erimeelsuste põhjused, vastastikku antakse võimalus avaldada oma seisukohti ja kuulatakse ära teise poole arvamused. Koostööle suunatud strateegia sobib juhtudel, kui on piisavalt aega, kui mõlemad osapooled tahavad tõesti 'võitja - võitja" lahendust ja kui tulemus on väga tähtis.

Joonis. Konflikti lahendamise strateegiad

Ainult viimane taktika võimaldab kõrvaldada konflikti põhjused ja seeläbi lahendada probleemi tõeliselt. Koostööle suunatud vastastamisel näevad mõlemad osapooled hiljutist konflikti produktiivsena, kuna nad said sellest kasu.

Inimese käitumine konflikti lahendamisel võib olla passiivne, agressiivne või kehtestav.
Lahendusele suunatud kehtestava käitumise käigus väljendab inimene oma tundeid, mõtteid, soove ja vajadusi teisele poolele, paludes muuta olukorda ja anda ausat tagasisidet. Sellise käitumisviisi omandanud inimesed on otsekohesed, ausad ja väljendusrikkad. Nad tunnevad end rahulike ja kindlatena, peavad endast lugu ja lasevad teistel tunda nende väärtust.
Kehtestava käitumise vastandiks on agressiivne käitumine, mille käigus püütakse pealetükkivalt esile tõsta iseennast ja maksma panna oma huve ja vajadusi, teist poolt aga maha suruda, nende tunnetest ja õigustest hoolimata.
Peale kehtestava ja agressiivse käitumise esineb ka passiivne käitumine, mille puhul inimene surub maha oma tundeid ja soove, et vältida konflikte. Ta laseb teistel domineerida ja püüab neis esile kutsuda kaastunnet. Tavaliselt aga kutsub selline käitumine esile teiste põlguse. Nii agressiivne kui passiivne käitumine pole sobivad püstitatud eesmärkide saavutamiseks.

 

 

Organisatsioon ja juhtimine