Avaleht > 3. Individuaalne ja isikutevaheline käitumine > Suhted organisatsiooni ja inimese vahel > Distsipliin

 
 
 

Distsipliin


Distsipliin on kindlaksmääratud kord. Iga organisatsioon püüab maksma panna oma norme ja standardeid. Juhtkonna tegevus võib olla seejuures olla kahesugune: takistav ja olukorda parandav.

Takistav, ärahoidev distsipliin seisneb töötajate suunamises kehtivaid norme järgima. Põhieesmärk on arendada töötajate enesedistsipliini. Kõrge enesedistsipliiniga rühmad on iga organisatsiooni uhkuseks. Juhtkond vastutab selle eest, et organisatsioonis oleks igasuguseid rikkumisi ärahoidev ehk preventiivse distsipliini õhkkond. Selleks peavad töötajad teadma ja mõistma organisatsiooni norme. Töötajad peavad enam kinni normidest, mille koostamisest nad ise osa võtnud või mis on sõnastatud positiivselt ("Ettevaatust!" või "Ära ole hooletu!").

Parandav, korrektiivne distsipliin on reeglite rikkumisele järgnev tegevus, et töötaja käituks tulevikus reeglite järgi. Tüüpiliseks korrektiivseks tegevuseks on distsiplinaarsed karistused, näiteks hoiatus või töölt eemaldamine.

Distsiplinaarkaristuse eesmärgid on:

  • parandada normide rikkujat;
  • hoiatada teisi analoogse käitumise eest;
  • soodustada püsivate ja efektiivsete rühmastandardite kujunemist.

Need eesmärgid on positiivsed, harivad ja tegevust korrigeerivad. Eesmärk on mitte karistada tehtu eest, vaid parandada järgnevat käitumist.
Paljud juhid kasutavad progresseeruvat distsipliinipoliitikat, mille põhjal korduvale õiguserikkumisele järgneb karmim karistus. Eesmärk on anda töötajale võimalus parandada oma käitumist ja juhtidele aega tegelda töötajaga, et korrigeerida tema käitumist.

 

 

Organisatsioon ja juhtimine