JuhtumianalüüsJuhtumianalüüsMadis on keskmise suurusega ettevõttes osakonnajuhatajana töötanud seitse aastat. Ta on pühendunud töötaja, kes teeb vajadusel ka ületunde ning võtab tööd koju kaasa. Oma osakonna töötajate suhtes on Madis küllalt nõudlik. Kuna osakonna tulemused on head, siis saavad töötajad osakonnajuhatajalt kiita ja samuti tunnustab ta neid mitmete hüvedega. Töötajad on rahul ja motiveeritud, tihti korraldatakse ühiseid tööväliseid sündmusi, milles osaleb ka Madis. Osakonnas valitseb omaperetunne.
Viimasel ajal on õhkkond osakonnas muutunud pingelisemaks. Kaks kuud tagasi vahetus Madise otsene juht ja muudatusi on toimunud ka osakonna eesmärkides. See muutis Madise ebakindlaks, sest ta ei mõista, mida ja miks peab tegema teisiti. Ta püüab ja pingutab, kuid saab aru, et tema uus ülemus ei ole rahul. Muudatused ja ebaselgus on muutnud Madise närviliseks, ta on hakanud töötajatele käratama, kuigi tavaliselt selgub hiljem, et põhjuseta – oli asjast valesti aru saanud. Osakonna töötajate eest püüab Madis varjata, et nendega rahul ei olda, seetõttu ei mõista töötajad, mis on juhtunud.
Peale tööalaste probleemide on Madisel tekkinud probleeme ka kodus. Seni kuulekas teismeline poeg on kas sõpradega väljas või istub arvutis ning koolis on tekkinud tõsiseid probleeme põhjuseta puudumistega ja kehvade hinnetega. Pojaga rääkimisest ei ole abi, sest ühist keelt ei leita. Lisaks süüdistab abikaasa Madist selles, et tal pole pere jaoks aega.
Ühel hommikul, pärast kodust sõnasõda pojaga, käratab ta töötajale, et kuna aruanne pole valmis, siis vähendab ta kõigi palka. Tunni aja pärast on aruanne Madise laual ja talle meenub, et tegelikult ei küsinudki, kas aruanne on valmis, vaid talle millegipärast tundus nii. Kohvinurgas jäävad kõik tema saabudes vait.
Ülesanne.