Osalus

Osalevad juhid konsulteerivad oma töötajatega, kaasates neid probleemidesse ja otsustesse nii, et nad töötavad meeskonnana. Juhid ei ole autokraadid ega ole ka juhtimisvastutusest loobunud. Osalevad juhid on jätkuvalt vastutavad oma üksuse töö eest, kuid nad on õppinud töötamise vastutust jagama nendega, kes seda tööd teevad. Selle tulemuseks on, et töötaja tunneb seotust rühma eesmärkidega.
Seega osalus on inimese vaimne ja emotsionaalne kaasatus rühmatöös, mis julgustab neid panustama rühma eesmärkide täitmisele ja jagama vastutust nende eest.

Selle definitsiooniga kaasneb kolm tähtsat ideed – kaasamine, panustamine ja vastutus.

Kaasamine. Osalus on eelkõige vaimne kaasatus. Osalev inimene on kaasatud egoga, mitte lihtsalt tööülesande täitmisega. Mõned juhid eksivad selles, et peavad tööülesande täitmist tõeliseks osaluseks. Nad peavad koosolekuid, küsivad arvamusi jne, kuid töötajatele on täiesti selge, et nende juht on autokraatlik boss, kes ei soovi mingeid ideid.

Motivatsioon panustada. Osaluse teine kontseptsioon on , et ta stimuleerib inimesi panustama. Nad on võimustatud kasutama oma algatusvõimet ja loovust organisatsiooni eesmärkide saavutamisel. Osalus erineb oluliselt nõustumisest. Nõustumise praktikas kasutatakse üksnes juhi loovust, kes toob ideed rühma ja püüab selle liikmed nõustuma saada. Nõustujad ei panusta. Osaluse suur väärtus seisneb selles, et see kasutab kõikide töötajate loovust.

Vastutuse aktsepteerimine. Lõpuks, osalus julgustab inimesi võtma vastutuse oma rühma töö eest. See on sotsiaalne protsess, mille kaudu inimesed saavad kaasatud organisatsiooni, pühenduvad sellele ja soovivad selle edukat tööd. Kui nad räägivad oma organisatsioonist, siis nad ütlevad „meie“, mitte „nemad“. Osalus aitab töötajatel saada headeks organisatsiooniliikmeteks.
Kui inimesed tunnevad vastutust oma rühma töö eest, leiavad nad võimaluse teha seda, mida nad tahavad. Näiteks rühm võib hakata tööle meeskonnana, mis on tähtis edukaks tööks.

Osalusprotsess

Lihtne osalusmudel on näidatud joonisel

Joonis. Osalusprotsess

Osalusprogrammid tekitavad paljudel juhtudel töötajate vaimse ja emotsionaalse kaasatuse, mille tulemuseks on soovitud väljundid nii töötajatele kui organisatsioonile. Osalevad töötajad on üldiselt rohkem rahul oma töö ja juhiga, stressi on vähem ja eneseusk tõuseb.

Osaluse eeldused

Osaluse edu on otseselt seotud selle eeldustega. Osalus toimib mõnedes oludes paremini kui teistes ja mõnes ei toimi üldse. Peamised eeldused on:

• Töötajatel peab olema osaluseks piisavalt aega.
• Potentsiaalne kasu osalusest peab olema suurem kui sellega seotud kulud.
• Osalus peab olema sobiv ja huvitav töötajatele.
• Töötajatel peab olema piisav vaimne võimekus, intelligentsus ja tehnilised teadmised, osalemiseks.
• Osaleja peavad üskteist vastastikku mõistma, rääkima „samas keeles.“
• Kumbki pool ei tohi tunda oma positsiooni ohustatuna osaluse tõttu.
• Osalus otsustamisel saab toimuda üksnes rühma volituste piires.

Organisatsioonides kasutatakse osaluse rakendamiseks mitmeid osalusprogramme, levinumad neist on ettepanekute kogumine, kvaliteediringid, terviklik kvaliteedijuhtimine, isejuhtivad meeskonnad, töötajate omandiplaanid.
 Vaata slaide: eestvedamine ja võimustamine