Avaleht > 6. Juhtimistegevused > Kontrollimine > Kontrolli tüübid

 
 
 


Kontrolli tüübid

Juhid peavad kontrollima enne tegevuse algust, tegevuse ajal ja pärast tegevuse teostamist. Esimene tüüp on eelkontroll, teine jooksev kontroll ja kolmas järelkontroll.

Joonis. Kontrolli tüübid

Eelkontroll
Kõige soovitavam kontrollitüüp - eelkontroll - väldib etteaimatavaid probleeme. Seda nimetatakse eelkontrolliks, kuna see toimub enne tegelikku tegevust. Eelkontroll on näiteks tooraine ja materjalide kvaluteedikontroll enne nende kasutamist. Eelkontrolli võtmeks on juhtimistegevus enne probleemi esile kerkimist. Eelkontroll on soovitav, sest laseb juhtkonnal vältida probleeme selle asemel, et neid hiljem lahendada. Selline kontroll nõuab õigeaegset ja täpset infot, mida on sageli raske saada. Selle tõttu tuleb juhtidel sageli loota teiste kontrollitüüpide peale.

Jooksev kontroll
Jooksev kontroll toimub tegevuse ajal. Kui kontroll leiab aset töö alustamisel, võib juhtkond lahendada probleemid enne, kui nad muutuvad liiga kulukaks.
Tuntuim jooksva kontrolli vorm on otsene ülevaatamine. Tehnilistesse seadmetesse võib disainida jooksva kontrolli. Näiteks enamik arvuteid on programmeeritud nii, et annavad operaatorile koheselt märku, kui on tehtud viga. Kui sisestatakse vale käsklus, siis programmi jooksev kontroll kõrvaldab käskluse ja võib isegi öelda, miks see on vale.

Järekontroll
Kõige levinum kontrolli tüüp toetub tagasisidele. Kontroll toimub pärast tegevuse toimumist. Selle kontrollitüübi peamine puudus on see, et selleks ajaks, kui juht saab info, on kahju juba tehtud. See on analoogne "talli ukse sulgemisele pärast seda, kui hobune on varastatud." Kuid paljude tegevuste juures on järelkontroll ainus võimalik kontrollitüüp. Finantsaruanded on näide järelkontrollist. Näiteks, kui sissetulekute seis näitab, et müügitulud on vähenenud, siis vähenemine on juba toimunud. Sel juhul on juhtide ainus valik püüda kindlaks teha, miks müük on langenud ja parandada olukorda. Järelkontrollil on kaks eelist eel- ja jooksva kontrolli ees. Esiteks, tagasiside annab juhtidele info, kui efektiivne oli planeerimine. Tagasiside, mis näitab väikest erinevust standardi ja tegeliku tulemuslikkuse vahel on tõendiks sellele, et planeerimine oli üldiselt sihipärane. Kui kõrvalekalle on suur, võib juht kasutada seda infot uute plaanide formuleerimisel, tehes neid efektiivsemaks. Teiseks, järelkontroll võib tõsta töötajate motivatsiooni. Inimesed tahavad teada, kui hästi nad on töötanud. Järelkontroll annab selle info.

 

 

Organisatsioon ja juhtimine