Strateegilise juhtimise protsess

Strateegilise juhtimise protsess on kuueastmeline protsess strateegilisest planeerimisest, teostamisest ja hindamisest.

 

1) Organisatsiooni visiooni, missiooni ja eesmärkide määratlemine
Iga organisatsioon vajab visiooni (tulevikunägemust) ja missiooni, mis määratleb tema ülesande (rajamise sihi) ja vastab küsimusele: mis on meie põhjus olla äris? Organisatsiooni missiooni määratlemine sunnib juhte hoolikamalt identifitseerima tooted ja teenused. Samuti on tähtis määratleda olemasolevad eesmärgid ja strateegia. Miks? Sest nii saavad juhid hinnata, kas neid on vaja muuta.

2) Väliskeskkonna analüüs
Keskkonna analüüs on kriitiline samm strateegia protsessis, kuna organisatsiooni keskkond määrab suures osas kättesaadavad valikuvõimalused. Edukas strateegia kohandub hästi keskkonnaga. Iga organisatsiooni juhtidel on vaja analüüsida keskkonda. Neil on näiteks vaja teada, mida konkurendid teevad, milline eelseisev seadusandlus võib mõjutada organisatsiooni ja millised on teaduslikud uuringud tegevusvaldkonnas.
Juhtidel tuleb hinnata, millised on võimalused, mida organisatsioon saab kasutada ja milliseid ohte võib ette tulla. Võimalused on positiivsed ja ohud negatiivsed keskkonna faktorid.

3) Sisemine analüüs
Milliseid oskusi ja võimeid on organisatsiooni töötajatel, milliseid ressursse organisatsioonil on, kas tal on olnud edu toodete uuendamisel, milline on organisatsiooni rahaline seis, kuidas tarbijad tajuvad organisatsiooni ja toodete või teenuste kvaliteeti? See samm sunnib juhte tunnistama, et iga organisatsioon, pole tähtsust kui suur või võimukas, on mingil moel piiratud tema käsutuses olevate ressursside ja oskustega. Sisemine analüüs annab tähtsa info organisatsiooni spetsiifilistest varadest, oskustest ja tegevusest.

Kui mõni nendest organisatsiooni oskustest või ressurssidest on erakordsed või haruldased, nimetatakse neid organisatsiooni tuumikkompetentsideks. Tuumikkompetentsid on organisatsiooni peamised väärtust loovad oskused, võimed ja ressursid, mis kindlustavad organisatsioonile relva konkurentsivõitluses.
Sisemine analüüs võimaldab hinnata sisemisi tugevaid ja nõrku külgi. Tegevused, mida organisatsioon teostab hästi või kasutada olevad unikaalsed ressursid on tugevad küljed. Nõrgad küljed on tegevused, mida organisatsioon ei teosta hästi või ressursid, mida ta vajab, kuid ei valda.

Kombineeritud väline ja sisemine analüüs, mille käigus selgitatakse välja tugevad küljed, nõrgad küljed, võimalused ja ohud, nimetatakse SWOT analüüsiks.
SWOT-analüüsi teostamine võimaldab sõnastada asjakohased strateegiad, mis (1) kasutavad organisatsiooni tugevaid külgi ja võimalusi, (2) kaitsevad organisatsiooni väliste ohtude eest või (3) parandavad kriitilisi nõrku külgi.

4) Strateegiate sõnastamine
Strateegiate sõnastamisel võtavad juhid arvesse väliskeskkonna reaalset olukorda ja organisatsiooni olemasolevaid ressursse ja võimekust ning kujundavad strateegia, mis aitab saavutada organisatsiooni eesmärki

5)  Strateegiate rakendamine
Kui strateegia on sõnastatud, tuleb see rakendada. Ei ole tähtsust, kui efektiivselt on organisatsioon planeerinud oma strateegia, tulemuslikkus sõltub üksnes sellest, kuidas strateegia rakendatakse.

6)  Tulemuste hindamine
Viimane samm strateegilise juhtimise protsessis on tulemuste hindamine. Kui efektiivne on strateegia olnud organisatsiooni eesmärkide saavutamisel? Millised muudatused, kui on mõni, on vajalikud?