Language file for Plugin Loader not found!
File: ../plugins/pluginloader/languages/en.php
Current Path: /~marve.koppel/tuajalugu/index.php
Turismi ajalugu - 146 eKr ajaloolane Philon kirjeldas 7 maailmaimet

146 eKr ajaloolane Philon kirjeldas 7 maailmaimet

1. Egiptuse püramiidid (ainsana alles)

Alles siis, kui püüad pilguga haarata ühekorraga hiigeltrepina lõpmatusse sirutuvat püramiidi ja selle jalamil ukerdavaid inimesi, tunnetad rajatise tõelist suurust. Sääraste tohutute ehitiste püstitamisega tulid siinsed inimesed toime ajal, mil meie esivanemad Euroopas olid alles loomanahkadesse rõivastatud kütid või algelised põlluharijad. Nii võidki kalduda usaldama "asjatundjate" väiteid, justkui oleks need ehitised teinud Maa-välised olendid.

Giza püramiidid

Pildil: Giza püramiidid

http://trip.ee/files/images//3209.jpg

 

2. Pharose tuletorn Aleksandrias

Pharose tuletorn oli tuletorn Pharose saarel Aleksandria sadamasuus. Tuletorn sai kannatada maavärinates aastatel 279 eKr, 365. ja 1303 ning varises lõplikult kokku 1326. aastal. Suurima hoobi aga andsid araablased. Kaliifile räägiti pidevalt, et majaka alla on peidetud tohutu vaaraode varandus. Kaliif jäi kaua kindlaks, kuid lõpuks käskis torni lammutada. Pharose tuletorn oli üks seitsmest maailmaimest. Tuletorni teiselt korruselt avanes suurepärane vaade. Tornist oli eriti hästi nähtav lõunas laiuva Aleksandria üllatavalt korrapärane planeering. Silma torkas ka tänavate ebatavaline laius. Ehitustööde lõppemisel käskis vaarao raiuda ühte marmorplaati järgmise teate: vaarao Ptolemaios - meresõitjaid kaitsvatele jumalatele.

Pharose tuletorn

Pildil: Pharose tuletorn

http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/kreeka/7maailmaimet/pilt/11_pharos.jpg

 

3. Babüloni rippaiad

Babüloni rippaiad

Pildid: Babüloni rippaiad

http://www.hiie.tartu.ee/vanaaeg/200px-Hanging_Gardens_of_Babylon.jpg

 

Pärimuse järgi ehitas Babüloni aiad kuninganna Semiramis. Üks rooma kirjanik külastas neid aedu tükk aega pärast Babüloni hävimist ja leidis need ikka veel püsivat. Ta kirjeldas neid kui rida üksteisest üle ulatuvaid võlvide kohale püramiidikujuliselt ehitatud terrasse, kus lopsakas taimestik 7,6 m (25 jala) kõrguselt mööda müüre alla ripub. Igal terrassil oli paks mullakiht, et puud saaksid kasvada. Tegelikult rajas rippaiad Babüloonia kuningas Nebukadnetsar II 6.sajandil e.K.r oma naisele Amytisele, kes igatses oma kodumaa rohelisuse ja künkliku maastiku järele. Lopsakad aiad pakkusid jahedat varju Babüloni ümbritseva kõrbe põletava kuumuse eest ning olid alati külastajatest tulvil. Aedade kastmiseks pumbati vett linna külje all asuvast Eufrati jõest ja juhiti see varjatud torustiku kaudu terassidele. Kahjuks keegi ei tea täpselt, kus rippaiad tegelikult paiknesid. Arheoloogide arvates on nad avastanud võlvid, mis moodustasid palee juurde kuuluvate aedade aluse.


4. Rhodose koloss

Antiikmütoloogias kuulus Türgi ranniku lähedal paiknev Rhodose saar päikesejumalale Heliosele. Pärast Rhodose saare edukat kaitsmist sissetungijate vastu 304. aastal e.Kr. püstitasid rhodoslased Lindosesse, Rhodose peamisse sadamalinna määratu suure Heliose kuju tänutäheks selle eest, et ta neid oli kaitsnud. Keegi ei tea, kus see kuju täpselt asetses või kuidas ta välja nägi. Arvatakse, et kuju seisis harkisjalu sadama sissepääsu ees, nii et laevad võisid tema jalge vahelt läbi sõita. Siiski on tõenäolisem, et kuju paiknes linnast vaadates üle sadama. Kuju nimetati kolossiks tema kolossaalsete mõõtmete pärast. Kuju oli 37 m (120 jalga) kõrge, seega tavalisest inimesest üle 20 korra pikem ning teda võis silmata juba kaugelt merelt. Kõigest 66 aastat pärast kuju valmimist paiskas tugev maavärin ta õnnetult merepõhja. Kuju oli valmistatud pronksist. Päikesekiirtest kroon ümber Heliose pea sümboliseeris tema kui päikesejumala rolli.

Pildil: Rhodose koloss Rhodose koloss

http://static1.album.ee/files/783/1/orig_19575361_h88m.jpg

5. Zeusi kuju

Aastal 433 e.Kr. valmistas kreeka skulptor Pheidias Olümpias kreeka jumalate kuninga Zeusi suurejoonelise kuju. Kuju paiknes selleks spetsiaalselt ehitatud templis ja peagi hakati seda pidama üheks maailmaimeks. Muistsetele kreeklastele oli see kuju täiuslikkuse sümbol ning igal aastal käis tuhandeid inimesi selles Olümpia pühamus Zeusile austust avaldamas. Zeusi kuju võttis enda alla kogu templi külglöövi laiuse. Tolle aja kirjutaja sõnul oli kuju 12 m (ligikaudu 40 jalga) kõrge, ja kui ta oleks saanud püsti tõusta, siis oleks tema pea ulatanud läbi katuse. Kuju püsis templis sajandeid, kuid Rooma ajal jäi pühamus hooletusse. Aastal 394 viidi kuju tõenäoliselt Konstantinoopolisse (Istanbuli), kus see ilmselt hävis tulekahjus.

Jumalate kuningas Zeus istus uhkel seedripuust troonil mis oli kaetud elevandiluu, kulla, eebenipuu ja vääriskividega. Zeusi keha oli tahutud elevandiluust. Juuksed ja habe olid valmistatud kullast ning silmad hinnalistest kalliskividest. Zeusi parema käe peopesal seisis võidujumalanna Nike väike kuju. Vasakus käes hoidis Zeus säravat skepterit, (elevandiluust või kullast valitsuskepp, üks kuningavõimu sümboleid) mille otsas istus kotkas. See sümboliseeris Zeusi võimu.  Zeus on Vana-Kreeka mütoloogia peajumal, kes valitseb ja kaitseb jumalaid ja inimesi, samuti on ta taeva ja kõue käsutaja.

Zeusi kuju

Pildil: Zeusi kuju.

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/17/Zeus_Hermitage_St._Petersburg_20021009.jpg/150px-Zeus_Hermitage_St._Petersburg_20021009.jpg


6. Arthemise tempel

Umbes 550. aastal pärast seda, kui Lüüdia kuningas Kroisos oli vallutanud Väike-Aasia rannikul paikneva Kreeka linna Efose, ehitas ta sinna jumalanna Artemise auks uhke templi. Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. Artemisionina tuntud tempel sai kuulsaks ja meelitas ligi kummardajaid nii lähedalt kui kaugelt. Kuid 356. aastal e.Kr. ühel ööl süütas hullumeelne Herostratose templi põlema. Hoone katus varises sisse, sambad kukkusid ümber ja jumalanna kuju prantsatas maha. Kui Aleksander Suur mõni aasta hiljem Efeose vallutas, otsustas ta Artemise templi üles ehitada. Aastaks 250. e.Kr oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati peatselt üheks seitsmest maailmaimest. Aleksander Suur ise ei näinud iialgi oma unistuse täitumist, sest Artemise templi ülesehitamine võttis Efose elanikelt 120 aastat. Artemise tempel oli üks oma aja suuremaid. Ristkülikukujuline tempel oli 52 m (170 jalga) lai ja 112 m (366 jalga) pikk. Templil oli 127 sammast. Neid kaunistasid keerulised skulptuurid, mis kujutasid jumalate ja kangelaste vägitegusid.

Artemise tempel

Pildil: Artemise tempel Efeoses

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1d/Miniaturk_009.jpg/800px-Miniaturk_009.jpg

 

7. Halicarnassose mausoleum

Kuningas Mausolos valitses Kaarias, tänapäeva Türgi ühes osas 4. sajandil e.Kr. Ta oli auahne kuningas ning ründas paljusid naabruses asuvaid linnu ja riike. Oma vallutusretkedelt saadud rahaga ehitas ta uue pealinna Halikarnassose. Elu lõpul otsustas kuningas Mausolos ehitada endale hauamonumendi, mis pidi jääma mälestusmärgiks tema võimsusest. Ta tahtis, et see oleks kõige suurejoonelisem hauamonument, mida kunagi nähtud. Kulutusi kokku ei hoitud ja hauakamber sai nii võimas, et seda hakati Mausolose nime järgi kutsuma mausoleumiks. Mausoleumi alusehitis oli mõõtmetega 38,4 m (126 jalga) ja 32 m (105 jalga). Valmis monumendi kõrgus oli üle 42,6 m (140 jalga). Mausoleum püsis sajandeid ja viimaks lagunes varemeiks. 1581. aastal hakati varemeist võtma kive kindluse ehitamiseks.

Halicarnassose mausoleum

Pildil: Halicarnassose mausoleum

http://3.bp.blogspot.com/__4jZF5CYFso/SZtYj9cW7qI/AAAAAAAAAJM/7IkhFRX8tp4/s400/Mausoleum+of+Halikarnassos+-+353+BC.jpg