Töö struktuur

  • Tiitelleht
  • Sisukord
  • Sissejuhatus
  • Töö põhiosa (peatükid ja nende alajaotised)
  • Kokkuvõte (järeldused)
  • Kasutatud allikate loetelu
  • Lisad

Sissejuhatus on töö põhiteksti osa, milles sisaldub

teema valiku põhjendus,

teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus,

töö eesmärk, ülesanded,

meetodid (teed ja viisid, mida kasutatakse materjali kogumiseks ja läbitöötamiseks),

nimetatakse lähtematerjalid ja allikad,

lühike ülevaade töö ülesehitusest.

Sissejuhatus ei sisaldada üleliigseid andmeid ja moodustab 1/10 töö mahust. Tavaliselt piirdub 1 - 2 leheküljega.

Sissejuhatuses formuleeritakse töö eesmärk ja antakse lühike ülevaade töö iseloomust, ülesande püstitusest ja teema tähtsusest ning  näidatakse töö seost  teiste antud teemat puudutavate projektide, programmide ning  töödega. Samuti näidatakse, milliseid neist antud töös vahetult kasutati. Näidatakse ära ka töös kasutatud üldised meetodid, arvuti tark- ning riistvara ja muud töö sisulise poole suhtes olulised tehnilised vahendid.  Sissejuhatuses ei tooda ära tulemusi ja järeldusi, milleni on jõutud töö käigus. Sissejuhatus ei täida aruande peatüki ülesandeid, tekst ei tohiks sisaldada üleliigseid andmeid ega ületada 1/10 töö mahust.

Sissejuhatuses antakse ka lühike ülevaade töö põhiosa põhiliste jaotiste (osad, peatükid) ning lisade sisust.

Töö põhiosa peab andma üksikasjaliku ülevaate ülesande püstitusest kuni lahenduste kirjeldamiseni, põhjendamiseni ning tulemuste esitamiseni.

Töö koosseisu kuuluvad töö jaoks olulised algandmed ja kõik materjalid, mis selgitavad või põhjendavad uurimistöö lõpptulemusi. Kõiki valikuid, kasutatud eeldusi ja lihtsustusi tuleb põhjendada. Kõigi lähteandmete, tingimuste, soovituste, vähetuntud valemite, meetodite jms puhul tuleb näidata nende allikas, tavaliselt viidata vastavale kirjandusele.

Lõputöö põhiosa peab olema süstematiseeritud, lähtudes sisulistest ja stiililistest kaalutlustest. Selleks tuleb kogu põhiosa liigendada jaotisteks ja alajaotisteks. Parema ülevaate tagamiseks võib alajaotiste tekst olla jaotatud punktideks ja ka alapunktideks. Lõputöö ühe punkti moodustab ühe konkreetse üksikküsimuse käsitlus. Liigenduse sügavus võib erinevates jaotistes (peatükkides) ja alajaotistes olla erinev.

Lõputöö teksti ilmestamiseks on soovitav kasutada tabeleid ja illustratsioone. Tabel on sobiv ja ülevaatlik vorm väga mitmesuguste andmete ja standardsete arvutuste tulemuste esitamiseks. Isegi üheveeruline või üherealine tabel on mõnikord ülevaatlikkuse huvides õigustatud.

 

KOKKUVÕTE

Kokkuvõte peab olema lähedane töö põhiosa jaotiste struktuurile, kuid võimalikult kokkusurutud ning ta peab andma selge ülevaate töö eesmärkidest, põhilistest tulemustest, töö praktilisest ja teoreetilisest väärtusest, rakendamisvõimalustest ja tingimustest, üleskerkinud probleemidest ning võimalikest arendamisvajadustest ja suundadest. Kokkuvõttes peab selguma, kuidas on lahendatud töö sissejuhatuses püstitatud ülesanded, milliste tulemusteni jõuti. Eriti oluline on autoripoolse nägemuse väljatoomine. Kokkuvõttes ei tooda enam uusi, tekstis varem esitamata andmeid,  ei viidata kirjandusele. Kokkuvõttes võib osutada antud valdkonna lahendamist vajavatele küsimustele.

Sissejuhatus ja kokkuvõte peavad olema esitatud nii, et kõrvalseisja saaks neid lugedes ülevaate probleemidest, üldisest arutluskäigust ja tulemustest ilma põhiteksti lugemata. Kokkuvõtte maht ei ületa 1/10 töö mahust.

 

 
 
 
 
 
 
kirjalike tööde vormistamine