Rühma tunnused
Kontseptsioonid, mis aitavad mõista rühmakäitumist, on rollid, normid, kooskõla, rühma suurus, rühma kohesiivsus, konflikti juhtimine ja informaalne kommunikatsioon.
Rollid. Roll on kellegi oodatud käitumismudel sõltuvalt tema positsioonist sotsiaalses üksuses. Inimesed on mitmesugustes rollides, kohandades oma rolle rühmaga, kuhu nad antud hetkel kuuluvad. Organisatsioonides püüavad töötajad kindlaks teha, millist käitumist neilt oodatakse. Inimene, kelle käitumine läheb lahku rolliootustega, kogeb rollikonflikti.
Normid ja kooskõla. Kõigil rühmadel on normid või aktsepteeritud standardid. Normid dikteerivad näiteks töötulemusi, puudumisi, töötamist ja seltskondlikku suhtlemist tööl. Kuigi igal rühmal on oma normid, on ka ühiseid normide liike, mis kehtivad enamikus organisatsioonides. Need on tegevus ja saavutus, riietus ja lojaalsus. Töörühmades on tavaliselt väljakujunenud normid, kui intensiivselt töötatakse, millised on tulemused jne. Sellised normid on äärmiselt võimsa mõjuga töötajate tegevusele. Mõnedes organisatsioonides on ametlik riietusvorm. Isegi, kui see puudub, dikteerivad normid ikkagi millist stiili riietust tööl kantakse. Kuna inimesed soovivad olla aktsepteeritud rühma poolt, kuhu nad kuuluvad, on nad vastuvõtlikud rühma survele.
Staatuse süsteemid. Staatus on mõjukuse aste, positsioon või järjestus rühmas. Rühmades on staatuse hierarhia. Staatuse süsteemid on tähtis faktor käitumise mõistmisel. Staatus on tähtis motivaator ja sellel on käitumuslikud tagajärjed, kui inimesed näevad lahknevust selles, kuidas nad tajuvad oma staatust ja kuidas teised seda tajuvad. Staatus on mitteametlikult määratud selliste karakteristikutega, nagu haridus, vanus, oskused või kogemus. .
Töötajatele on oluline, et organisatsiooni ametlik staatuse süsteem on ühilduv. See tähendab, et oleks tajutav võrdsus järjestuse ja organisatsiooni poolt antud staatussümbolite vahel. Näiteks ilmneb mitteühildumine, kui juht teenib vähem, kui tema alluvad või kui madalama positsiooniga töötajal on paremad töötingimused.
Rühma suurus. Kas rühma suurus mõjutab rühma üldist käitumist? Vastus on jah, kuid mõju sõltub sellest, millisele tulemusele keskendutakse. Väikesed rühmad täidavad ülesandeid kiiremini, kui suured. Kui rühm tegeleb probleemi lahendamisega, on suurte rühmade tulemused paremad, kui väikestel. Suured rühmad - kaksteist või rohkem liiget - on edukad info hankimisel. Seega, kui on vaja leida fakte, on suurem rühm efektiivsem. Teisest küljest, väiksem rühm on edukam nende faktide kasutamisel. Tegutsemisel on efektiivsemad umbes seitsmeliikmelised rühmad.
Rühma kohesiivsus on rühmaliikmete üksteisest hoolimise ja ühiste eesmärkide jagamise näitaja. Mida rohkem liikmed üksteisest hoolivad ja mida rohkem ühitavad rühma eesmärke iseenda eesmärkidega, seda suurem on rühma kohesiivsus. Uuringud näitavad, et kõrge kohesiivsusega rühmad on efektiivsemad, kui väiksema kohesiivsusega, kuid seosed kohesiivsuse ja efektiivsuse vahel on siiski keerulisemad.
|
